Trumm nimega IHA

Uks lendab lahti, heal juhul jõutakse see jalaga kinni lükata, inimesed rebivad teineteisel riideid seljast. Aa, oota, uksepiit jäi vahele. Uksepiit on väga oluline ja selle najal peab ka kindlasti midagi tegema. Siis ei saa muidugi ust jalaga kinni lükata. Seks on animalistlik, leekides põlev. Iha tekib eimillestki. No i h a  ju, nii ju käibki. Või? Blaablaa, Hollywood, popkultuur, kirjandus. Olge te tänatud (not!), et selle valepildi pärast nõustajate, terapeutide ja ritriitidega oma enesehinnangut ja verele kraabitud seksuaalset minapilti kokku lappima peame. 

Ega siin vaid meelelahutusmaailma süüdistada saagi. Ka varasemad seksuaaluuringud on aastakümneid näinud libiidot (mõiste, mida ma ise enam väga ei kasuta), erutust ja iha pigem baasolemusena, mis on programmeeritud. Ja kui asjad pole “normis”, on pahasti. Sest me oleme katki. Meiega on midagi valesti. On või? Tegelikult ei ole me ei seksuaalselt katki ega ole meiega midagi seksuaalses planis valesti. 

“Me ei seksi enam nii tihti”, “mu libiido on langenud” või “mu partneri drive ei ole enam see, mis ta oli alguses” on sagedasemad mured, millega ma sekscoachina kokku puutun. Ja siis me alustame sellest, mis on inimese jaoks seks, mida ta libiido all silmas peab ja mis on tema mõistes “drive”. Välja jõuame sageli selleni, et teemaks on enamasti hoopis seksuaalne  i h a  ja seda trummi, milline selle “normaalne” kogemine peaks olema, on meile taotud nii kõrvulukustavalt, et muid rütme on keeruline kuulda ja tajuda.

Läheks aga paar sammu tagasi. Mis on seksuaalne iha? Lihtsustatult on see motivatsioon, soov kogeda seksuaalseid kogemusi. Seksuaalne iha ei ole midagi püsivat, konstantset, spontaanset. Selle muutumine on tavaline, loomulik ja seda mõjutavad meie elus väga erinevad asjaolud. Sellel on oma sütitajad ja oma kustutajad. Ja teadmine, et on kustutajad ja sütitajad, on väga oluline ja hea. Sest siis me teame, mis meid tagasi hoiab ja mis meid toetab. 

Kui sinugi jaoks on iha see teema, millele murelikult mõtled, on abiks enesevaatlus ja pisuke mõtisklus. Esitan mõned küsimused, millele vastamiseks võid võtta paberi ja pliiatsi või telefoni või lihtsalt mõelda neile oma peas. 

Mis on seks sinu jaoks? Millest see koosneb? Kus algab ja kus lõppeb? Kas sellel üldse on algus ja lõpp? Ei pea olema ja võib olla… Seks tähendab erinevate inimeste jaoks väga erinevaid asju ja omab inimeste jaoks erinevat tähtsust. See võib olla kehade silitamine, sügav silmavaatamine, väga detailsed sõnumid sekstimisel, masturbeerimine ja nii edasi ja nii tagasi. Seksina on meile aegu ja aegu presenteeritud peenis-kusagil seksi, aga see on midagi palju laiemat. Seepärast võiksime mõelda ka sõnadele, mida seksiga seoses kasutame. Eelmäng. Millele? See ütleb, et millalgi tuleb see PÄRIS asi. Või järelmäng. Millele? PÄRIS asjale? Seks võib olla penetratiivne, aga ei pea. Igaühele oma. Ilma, et meile pidevalt trummina taotakse, mis see meie oma olema peaks. 

Miks sa seksid? On see läheduse kogemise ja jagamise soov? Pingete maandamine? Orgasm? Meelelahutus? Kurbuse leevendamine? Valuravi? Inimestel on sadu põhjuseid seksimiseks.

Ma siin oma teaduse ja tõendustega jälle, eksole, aga uuringud näitavad, et üks peamistest lähedussuhtega rahulolematuse põhjustest on rahulolematus seksuaaleluga, aga paradoksaalselt ei tõsta üldist rahulolu suhtega pelgalt seksuaaleluga rahulolek. Ehk siis – rahulolematus suhtega tuleneb suuresti ka meh-seksuaalelust, jess-seksuaalelu aga ei tähenda, et üleüldine rahulolu suhtega oleks väga hea. Samas on suhtes võimalik seksuaalset lähedust kogeda väga erineval viisil ja see, mida tavapäraselt mõeldakse, kui öeldakse “seks”, ei olegi selles kõiges kesksel kohal. Küll aga toetab seksuaalne lähedus ka iha tekkimist. Ma olen suuremat (äkki isegi suurimat) sorti Karen Gurney fangirl ja mind kõnetab väga tema sexual currency kontseptsioon, sest see on toetava ja turvalise suhte juures tõepoolest oluline. Need on sellised seksuaalset lähedust loovad ja hoidvad tegevused, mis ei ole otseselt seks, aga mida sa ei tee ka kellegi teisega peale oma partneri(te). Näiteks kaisus lugemine, filmivaatamine, sügavad vestlused, lõbusad tegevused. Suhtes võib olla vahekorravabu perioode, aga kui muud seksuaalset lähedust toetavad tegevused on suhtes olemas, ei vii “nullperioodid” suhtega rahulolu miinustesse. 

Partneritevaheline kommunikatsioon on üldse üks tüvisoovitus. Kui me suudame pidada tähenduslikke vesluseid oma armsama(te)ga erinevatel muudel teemadel, on meil lihtsam ka seksuaalsust puudutavast kõneleda, väljendada oma soove ja vajadusi ning kuulata partneri omi. Kui meil on raske nädalavahetuse plaanidestki rääkida või ei ole meie vahel seda silda, millest sõnad üle liiguvad, võime vaid ette kujutada, kui keeruline on rääkida seksuaalsusest ja seksist. 

Kui sa oled suhtes (aga miks mitte ka siis, kui sa ei ole suhtes), siis mõtle näiteks sellele, milline oli viimane jeeheeheeees! seksuaalkogemus. Mis oli kontekst, milline oli meeleolu, mis seda tekitas? Mida tegi su partner või partnerid, mis sind pöördesse ajas ja mida tegid sa ise? Mis sind aitas meeleollu viia? Mis iha tekitas? Milline oli keskkond? Kas see oli mingi konkreetne lõhn? Midagi, mida sulle öeldi? Midagi, mida sa tundsid? Mis tunded need olid? 

Kui aga sul on keeruline iha kogeda, siis püüa mõelda, mis on selle takistajaks. Aeg? Koht? Milline on su koormus? Kas sul on kogemus valuliku vahekorraga? Milline on hetkel sinu stressitase nullist kümneni? Milline on sinu rahulolu oma suhtega? Lähedus partneriga? Kas kodused tööd-toimetused ja hooletöö on jagunenud võrdselt? On su elus väikesed lapsed või eakad, keda hooldada? Uuringud (sorry, no ma olen selline nerd!) näitavad, et enim kogevad iha vähenemist monogaamses suhtes olevad naised ja sageli on selle taga tasustamata hooletöö ja ebavõrdne kodune koormus. Seega japp, võrdsus suhtes on seksuaalelu kvaliteedi juures PÄRIS oluline. Võrdsem suhe, parem seks. 

Kui sa oled inimene, kes menstrueerib, siis kas iha on madalam teatud nädalatel kuus? Minul näiteks on enne menstruatsiooni nii ja see on kurnav, sest päevade-eelne nädal on emotsionaalselt keeruline ja paar-kolm päeva kuus olen ma justkui mittemina. PMDD ehk premenstruaalne düsfooria on selle paine nimi, mida mina kogen, aga kui seda kogetakse leebemalt, räägime “lihtsalt” premenstruaalsest sündroomist ehk PMSist. Mina olen oma emotsioonimadalikule leevendust saanud mungapipra ekstraktist, mida on ka kliiniliselt palju uuritud ja mille toime on tõendatud, aga varasemalt olen tuge saanud ka antidepressantidest, mille raviplaani otsustasime koos naistearstiga. Mõnel töötab, mõnel mitte. Jälle – see on individuaalne iga inimese puhul, aga kui sa PMSi või PMDD-d koged, siis i hear you. Samas võib emotsionaalne madalaeg olla just pärast päevi. Või nende ajal. Hormoonid, jei! Ole enda vastu leebe. Sa oled väärt. Nii-nii palju ja rohkemgi veel.  

Leebe olemine on üks oluline ja kandev sõnum üleüldse, sest seda on keeruline teha, kui me oleme suure surve all. Küll aga on siingi tööriistu, mis meid aitavad. Näiteks kohalolu, ärksameelsus, mindfulness –  kuidas iganes me seda nimetame. Täna ja siin sellel pikemalt ei peatu, sest plaan on palju pikemalt sellel peatuda tulevikus, aga mindfulness on läbinisti tõendatud pingete maandajana, stressileevendajana, eneseembamist toetavana, enese märkamise abistajana üleüldiselt ja kuna seksuaalelu on osa meie elutervikust, ei ole seegi erand. Vahel ütlevad kliendid, et “ma olen seksi ajal liiga oma peas, ma tahan sealt välja”. Ma pööraks selle mõtte pigem selliseks, et me olemegi seksi ajal oma peas, reaktsioonid toimuvadki meie ajus. Mida aga mindfulness toetab, on seksi ajal oma peas heas kohas olemine. Alustades tasapisi üldise kohaloluga, saab liikuda ka konkreetsete harjutuste juurde, mis toetavad kohalolu seksuaalsetes kogemustes. Kohalolek aitab keskenduda sellele, mis on erutav, mis meid köidab ja eemalduda sellest, mis naudingut ei toeta. 

Me seame endale seksuaalsed standardid, mida on mõjutanud kultuuriruum, meedia, ühiskond ja oleme mures ja katki, kui me ei suuda neile standarditele vastata. Mitu korda nädalas peaksime seksima, kuidas peaksime seksima, kui pikalt peaks seks kestma jne. Justkui teeks mingisse absurdesse tabelisse linnukeste joonistamine meie (seksuaal)elu heaks, annaks sellele kvaliteedimärgise. Aga nende vildakate standardite järgi see lihtsalt ei käi, need ei ole lihtsalt realistlikud. See on hunnik jama, mida meile aetud on. Pöörame sellele selja ja läheme eneselahkuse poole? Kindfulnessi poole.